Uskumatu! Juba peaaegu terve nädal on läbi. Koolinädal igatahes. Üllatavalt huvitav nädal.
Füüsika oli nagu ikka, õpetaja midagi rääkis ja paljundasin tema kilelehti, kuna nii on lihtsam kunagi tulevat kontrolltööd sooritada.
Oli ka esimene kunstiajalugu. Tundus päris huvitav, aga mitte piisavalt, et ma seda ise uurida tahaks.
Eesti keel oli ka täiesti tavaline.
Kolmapäev oli lihtsalt hull päev, aga päeva lõpuks olin õnnelik jälle. Individuaaltundidest eriala läks hästi, aga viiul ja orkestridirigeerimine mitte nii hästi kui võiks. Kuid harjutamine teeb meistriks, nii, et järgmiseks tunniks siis paremini.
Vot tänane, neljapäevane päev oli lahe päev.
Sellepärast, et meil oli esimene inimeseõpetuse tund. Õpetaja rääkis teemadest, millest me selles aines räägime ning jõudsime alustada ka. Õpetaja oskas väga huvitavalt rääkida ning see aine tundub ka huvitav. Tund (1,5) läks väga kiiresti ja mul polnud üldse igav. See aine on midagi minu jaoks. Rohkem igatahes kui teised ained. :)
Matemaatika läks ka üllatavalt hästi - ma sain palju rohkem aru kui tavaliselt. Sain teada Kindla vastuse, et ma ei pea riigieksamit tegema kui ma ei pea, niiet see oli hea vastus. Mulle sobib.
Kuna mul on siin koolis matemaatikat ainult 2 tundi nädalas, (1,5h). Ühel korral nädalas matemaatikas käia on liiga vähe. Eriti kui õpetaja on minu jaoks ebasobiv. Siis ma saan mingi muu riigieksami teha ja ei pea muretsema matemaatika pärast.
Muretsen niikuinii liiga palju enda hinnete ja asjade pärast. Tahaks vähem muretseda. Aga pigem rohkem kui põhimõtteliselt üldse mitte. :)
Nii palju siis koolist. Ma ei tea ju mida kirjutada ;)

Parimat, ................... :D (koolikaaslased teavad)

Ma olen nii õnnelik, et ma saan siia kirjutada, et mul on võimalus kirjutada, kuulata muusikat ja näha, mida ma loen. Nii lahe on olla selline nagu ma olen. Tore on elada nii nagu elan. Ma ei tohiks ju viriseda. ;)
Olen tänulik. TEMA on andnud mulle niiii palju, ma pean oskama kõike väärtustada. Ja ma õpingi kõige aina rohkem väärtustama. Ja ma olen tänulik Talle ka selle eest!


(*Inspiratsioon arvatavasti Hanna V blogist)

Hayat

Mul algas jälle kool täie hooga. Tegelikult mul on kool kogu aeg, aga nüüd algasid jälle tunniplaanijärgsed tunnid.
Tuleb jälle palju õppida ja veel rohkem harjutada, mis muud.
Eelmisel nädalal tegin endale lõpuks keskraamatukokku lugejakaardi ja leidsin sealt juhuslikult paar huvitavat raamatut. Esimene rääkis tüdrukust, kes oli väga tagasihoidlik ja väga mõjutatav. Eriti sellepärast, et ta ei saanud kellegagi väga hästi läbi. Lõpuks leidis kellegi, kellega tekkis tugev side ning nad said hästi läbi.
Raamatut oli huvitav lugeda ka sellepärast, et selle raamatuga tulid mul meelde mõned endised klassikaaslased. Mõni ei tulnud heade mälestustega seoses meelde. Aga ma ei ole kellegi peale pahane enam. :)
Teine raamat rääkis tüdrukust(nüüd naisest), kes oli islamiusust ning ta elas(b) Inglismaal. Ta oli pärit pakistanist ning sellepärast teda kiusati  palju taga. Elasid kohtades, kus oli palju islamivastaseid inimesi.
Lisaks ei lubanud ema tal kõike teha, mida 'tavalised lapsed' võivad. Ta pidi tegema ainult seda, mida vanemad ütlesid, et seda võib teha, muidu said vanemad väga pahaseks. Tegelikult käib jutt Sofia Hayat'ist, et keda huvitab, lugege raamat läbi. ;) Kõigest ~226 lk. (Täpselt ei mäleta).
Sealt raamatust tuli igatahes mõte, et uskuge endasse ja te võite kõike saavutada! Ei tasu loobuda enda unistustest sellepärast, et keegi teine arvab, et 'Seda nagunii ei juhtu'. :)

 Eelmisel nädalal jõudsin ka kahte filmi vaadata... kolme vist lausa. See on väga harukordne, sest tavaliselt ma vaatan ehk kahe kuu peale ühe filmi. Kui sedagi. Võib-olla vaatan rohkem, ei pea arvestust.
Üks film oli nt Eriväelasest lapsehoidja, mis tuli tv3-st. "The pacifier" inglise keeles.  Selline tore filmike.

Sellel nädalal on kool ja homme lähen arvatavasti Sohvikusse. Kui jõuan. Kui jõuan õigel ajal Tallinnast tagasi. :) Tõotaks tulla mõnus õhtu. või mõnus tunnike. Loota võib alati - nagu ma ikka ja jälle ütlen.
 Reedel on mul proov, aga ma tahaks rohkem kuhugi noorteõhtule minna. Võib-olla lähengi, eks näis.



Ärge kartke unistada! :)

Everybody is different, everybody is good

Kunagi ma viitsisin siia väga kirjutada, õigemini sinna blogisse, mis mul kinnine on praegu.
See oli veel Kehra kooli ajal. Mulle lihtsalt meeldis sinna kirjutada, sest ma teadsin, et pärast on hea seda lugeda.
Aga nüüd justkui peaks olema rohkem kirjutada, kuna nüüd ma ei ole poole päeva pealt kodus ja siis mõnel päeval muusikakooli korraks.
Kuna nüüd ma veedan koolis rohkem aega, siis ma arvan, et lihtsalt pole huvitav lugeda, mida ma koolis tegin. Ning häid mõtteid ei tule ka nii palju pähe, kui neil, kelle blogisid ma jälgin.
Võib-olla ongi hea, kui te saate lugeda teistee blogisid. :)

Everybody is different, everybody is good

:(

Homme lasen küll matemaatika üle... kui see toimub. Ma ei taha koolis olla, kui niikuinii sellest mingit kasu ei ole.
Tegin täna muusikaajaloos klassikalise muusika kuulamistöö. Kuulasin nädal aega iga päev vähemalt 3 tundi ja ikka sain vaevalt läbi. No ma ei mõista. Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma pettunud olen. :(
Ehk kokkuvõtteks mu muusikaajaloo hinne võib vabalt tulla D(3), aga arvatavasti tuleb C(4). Kuigi jah, aus oleks D(3).
Muusikaajalugu on aine, milles ma pingutan ja ikkkkka see ei tule mul välja. Nii vastik. Jama muusikaajalugu.


Edit: On 10.01.2013 ja kell on 2:52 öösel. Enam ma ei ole nii vihane. Sest ma ei läinud ju muusikaajaloo pärast Otsakooli, ma ei taha ju muusikateoreetikuks või muusikaajalooõpetajaks saada. Seega kõik on hästi.  Vahel on lihtsalt parem, kui midagi muud tuleb paremini välja. See oli mu hetkeline tunne.
A tgelt ma ei tohiks öösel üleval olla, hommikud on ulllukesed muidu.
Ilmselgel on ööd ka juba. Novot.
(Ma ei tea, mida ma viimase kolme lausega öelda tahtsin :D)